Põnevaid kohti avastamas

Selle aasta kevadel oli Kärstna kooli lastel võimalus osaleda kolmes loodushariduslikus projektis: 3-päevases looduslaagris Lahemaa Rahvuspargis, retkel Tallinna loomaaeda ja avastada Kihnu saare võlusid.

Lahemaa Rahvuspark on Eesti vanimaid ja suurimaid rahvusparke, mis tähistas mai lõpus oma 40. sünnipäeva. Rahvuspark sai loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ning tutvustamiseks. Lahemaa sai oma nime sellest, et see maa- ala on suur ja poolsaarte vahel on palju lahtesid, seega lahtede vaheline maa.

Meie laager algas 24. mail sõiduga Kundasse, kus esmalt külastasime Kunda Tsemendimuuseumi. Saime teada, et esimene tsemendivabrik Kundas avati 1870.a. ja praegune, töötav tehas AS Nordic Tsement on juba neljas tsemendivabrik, mis ehitatud eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Tutvunud muuseumiga ning tsemenditootmise ajaloo ja tähtsamate meestega, kes tsemenditootmise hea käekäigu eest seisnud, jätkasime päeva praeguses tsemenditehases AS Nordic Tsemendis ja tutvusime tsemendivalmistamise tehnoloogiaga. Tänapäeva tööprotsesse jälgitakse ja juhitakse arvutitest. Kunda tsemendi leiutaja oli mõisnik John Girard de Soucanton, kes oma mõisa aiast avastas, et tavalised mutimullahunnikud olid teistsugused. Katsete tulemusena selgus, et mõisa ümbrus oli kaetud lubjaga. Tema oligi tsemenditootmise rajaja Eestis. Esimesed tsemenditehased talvel ei töötanud, vaid varakevadest hilissügiseni. Pärastlõunal jõudsime ööbimispaika Ojaäärse loodusmajja, mis asus kahe kilomeetri kaugusel Palmse mõisast kauni metsa sees. Siin ootasid meid ees juba matkajuhid ja suundusime metsaretkele. Retkel õppisime tundma ravimtaimi ja nende kasutamist ning meile ohtlikke ehk mürgiseid taimi. Päev oli muljeterohke. Pärast matka sõime õhtust ja arutasime päevasündmused läbi ning tegime märkmeid oma töö jaoks.

Teise päeva hommikupoolikul tegime ringkäigu Alexander von Pahleni perekonnale kuulunud Palmse mõisas ja selle imeilusa loodusega ümbruskonnas. Palmse mõisapark ja talveaed on kaunis pärl Virumaal. Talveaias võib näha erinevaid eksootilisi taimi, näiteks banaanipuud. Söönud maitsva lõuna Palmse kõrtsis, suundusime Oandu looduskeskusesse. Jätkasime Oandu loodusmajas programmiga „Loomade tegutsemisjälgi looduses“ ning metsatüüpidest ja pinnamoe kujunemisest, vaigu kogumisest ja kasutamisest. Puuaidas tutvustati erinevaid puude liike ja soovijatel oli võimalus proovida kahemehesaega puid saagida. Õhtul jalutasime Käsmu mererannas ja tutvusime Käsmu meremuuseumi väljapanekutega.. Meremuuseum asub vanas piirivalve kordonis ning uudistasime eravalduses oleva rikkaliku mereasjandusega seotud esemete koguga. Saime teada, et Käsmu meremehed teenisid raha üle mere salasoola veoga ja sellest saadud raha eest oli võimalik endale uusi laevu ehitada ja seadmeid osta. Käsmus asus kunagi ka merekool, mis tegutses aastatel 1884- 1932 ning kooli lõpetanuid oli pooleteise tuhande ringis.

Kolmas päev algas põneva mererannaprogrammiga Oandus, kus matkajuht näitas ja rääkis meile vetikatest, vees elutsevatest elusorganismidest ning karpidest. Uurisime erinevaid rannakarpe. Pärastlõunal külastasime Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi. Looduskoolis vaatlesime läbi mikroskoobi puulehti, lilleõisi. Meile tutvustati maailmas kasvavate erinevate puude käbisid. Imetlusväärne oli California seedermänni 60 sentimeetri pikkune käbi. Metsamuuseum kajastab metsa ja puiduga seonduvaid tegevusi, erinevaid väljapanekuid jm. Metsamuuseumis jätkub asjalikke tegevusi terveks päevaks. Matkajuhi saatel tutvusime ka Sagadi mõisahoonega, kus mõned aastad tagasi vändati filmi „Tuulepealne maa“. Nägime põnevaid loomade sarvi ning unikaalset sarvedest valmistatud mööblikomplekti. Õhtuks jõudsime rahulolevatena ja täis uusi elamusi ning teadmisi, koju. Kodus koostasime kuuldu- nähtu põhjal ajaleheartikli ja andsime välja fotonäituse.

Meie kooli algklasside õpilased käisid loodusretkel Tallinna loomaaias. Põnevust pakkus kevadine loomaaed palju. Uudiseks oli väga kaunilt kujundatud ja liigirikas taimestik, lillepeenrad ja kõnniteeääred. Elamusi pakkusid erinevad loomad, kellele kuuekümneaastane krokodill, kellele kirevavärvilised kalad või elevandid, jõehobu või lõbusalt askeldavad ahvid. Tagasiteel külastasime Tallinna lennujaama. Meil oli hea võimalus läbida turvakontroll ja käia ära lennuväljal, uudistada ühte väiksemat 100- kohalist reisilennukit nii väljastpoolt kui ka istuda mõnusalt reisijatoolil ja proovida mängida pilooti. Vahva oli, juttu väsitavast ent põnevast päevast jätkus veel järgmisel päeval joonistusvõistlusekski.



Seal väikesel Balti merel

üks väikene Kihnu saar.

Mu igatsus ta järel,

mil ükskord sinna saan…



Nii ütleb laulusalm ja möödunud suve loodustegevused lõpetas vanemate klasside õpilaste reis seni meie laste jaoks veel avastamata Kihnu saarele. Päev algas sõiduga Pärnusse ning sealt kahe ja poole tunnine laevasõit Kihnu saarele. 8. klassi õpilane Veroonika Joosep kirjutab järgmist: Kõige erilisem Kihnu puhul on see, et ta on saar, kus on ilusad ja romantilised rannad ja väga eriline ning saarele omane taimestik. Väga omapärane on kogu saare loodus. Põnev oli vaadata mererannas päikeseloojangut. See oli tõeliselt imeline. Kihnu inimesed on väga erilised: rõõmsad ja kui kõndida mööda saart ja vaadata ringi, on kohe tunda, et see paik on puutumata tänapäevasest stressist ja närvilisusest. Kõige põnevam on selle saare kultuur. Väga põnev on kihnu keel, millest on raske aru saada ka kõige parema tahtmise juures. Kõik Kihnu saare naised kannavad rahvusmustrilisi seelikuid ehk körte. Neid körte on õigel kihnu naisel mitu: igapäevane töölkäimise kört, leinakört, pidulik kört ja veel mitu erinevateks tegemisteks. Iga naine valmistab kördi endale ise. Mõnel naisel oli neid isegi mitmeid kümneid. Silma jäid Kihnu saarele omased liikumisvahendid- külgkorviga nõukogudeaegsed mootorrattad, mõnel neist korvi asemel puust kast- korv. Sellisega oleks väga tore mööda saart ringi vurada. See väike reis oli asjalik, looduse omapära ja kultuuri tutvustav.

Meie põnevad loodusreisid aitavad tundma õppida väikese kodumaa looduse eripära ja mõista paremini seda, mida targad õpikute koostajad on kaante vahele pannud. Neid põnevaid kohti ja unustamatuid hetki on võimatu sõnadesse panna, sest seda kõike peab ise nägema, oma käega katsuma, ninaga nuusutama, ühesõnaga tunnetama loodust enda ümber ja olema temaga sinasõber.
Meie tegevusi rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja selle kevade loodusõppe tarbeks kulus peaaegu viis tuhat eurot.   Pilte vaata siit.


Irma Tooming

õpetaja- projektijuht

Retk Emajõe Suursoo looduskeskusesse.

Pidasime oma kooli 243.sünnipäeva Emajõe Suursoos looduskeskuses. 28.septembri ilm oli küll vihmane ja tuuline, kuid see ei rikkunud head tuju kellelgi.

Väiksemate rühm läks Emajõele parvetama, suuremad aga matkarajale. Kõndisime päris palju ja kellel polnud kummikuid, said jalad päris märjaks. Matkarajal kõneles giid palju huvitavat loodusest. Nägime kopratammi ja saime teada, et koprad võivadki soole alguse panna. Veel saime teada, mida on teinud tulvavesi Emajõel ja mis juhtub siis, kui kaldaäärsed puud maha võtta. Giid rääkis veel älvest ja laukast ning erinevatest sootüüpidest. Älves on pealt kinnine vesine lohk, aga laugas on kõigile nähtav veesilm. Soo- ja rabavesi on väga puhas, seda võib ka juua.

Pärast matka saime uudistada Emajõe Suursoo looduskeskust, kus kunagi asus kõrts ja enne seda linnus. Majas oli klaaspõrand, mille peale algul ei julgenudki astuda, sest kartus oli läbi klaasi kukkuda. Klaasi all oli ajalugu- inimeste luud, üks kahurikuul ja kõrtsi aegadest potikillud. Pärast maitsvat lõunasööki ja sünnipäevatorti vaatasime ka loodusfilmi Emajõe Suursoost, kus anti kogu kaitseala kohta ülevaade. Igaüks sai oma teadmisi näidata töölehtede täitmisel.

Kõige põnevam aga ootas ees- parvesõit. Sõitsime ümber saare ja isegi väikesed lained olid. Alguses olime kajutis, aga uudishimu ajas meid varsti välja, mis sest, et oli küllaltki tuuline ja vihmane. Kõik, kes tahtsid, said parve juhtida, mõnel tuli kohe hästi välja, aga mõni tahtis kangesti kaldasse sõita. Meie tee oli umbes viis kilomeetrit, kui jõudsime sadamasse, kus buss meid ootas. Jõudsime tagasi maja juurde, ühinesime teise rühmaga ja algaski sõit kodu poole. See oli väga põnev ja muljetavaldav reis.

Täname meie retke rahastamise eest SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Tarvastu Vallavalitsust.

Pildid siin

Sanna- Leenu Veli

6.klassi õpilane

Looduslaager Läänemaal

Kärstna kooli vanemate klasside õpilased osalesid mai lõpus kolmepäevase looduslaagri tegevustes Läänemaal. Seekordne ettevõtmine oli juba neljas kolmepäevane looduslaager ja kokku üheksas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tarvastu Vallavalitsuse poolt rahastatud loodusalane õppereis. Eelnevatel aastatel toimusid looduslaagrid Hiiumaal, Saaremaal ja Ida- Virumaal ning algklasside õpilastele ühepäevased loodusretked Karula, Elistvere ja Ilumetsa looduskeskustes. Põnevust pakkusid ka Matsalu loodusfilmide festivalil nähtud loodusfilmid.
Käesoleva aasta väljasõiduks valisin Läänemaa, sest nimetatud piirkonna loodusobjektid oli meie laste jaoks veel avastamata. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on sobiv koostööpartner, sest ta rahastab praktiliselt kõik toimuvaga seotud kulutused: loodusprogrammide, ööbimise, toitlustamise, loovtööde materjali ja transpordikulud ning fotonäituse tarbed.
Nõva reis, nii nagu õpilased seda nimetavad, oli planeeritud ja projektki selle rahastamiseks kirjutatud juba eelmise aasta suvel ning kokkulepped läbiviijatega sõlmitud jaanuarikuus.
Reisipäeva hommik tõotas päikesepaistelist ja sooja ilma, mis meie väljasõiduks igati sobiv.
Esmalt ootas meid ees pikk sõit Kärstnast Läänemaale Nõvale. Nõva looduskeskuse töötajad võtsid meid vastu Suursoo kaitsealal. Siin, Suursoo kaitsealal, ühel päikesepaistelisel maikuu päeval kaks aastat tagasi, süttis ning põles maha umbes 800 hektarit metsa. Nähtud vaatepilt pani mõtlema iga inimese, milline jõud ja vägi on ühel tuletikul või töötavast mootorist väljalennanud sädemel. Praegu rajatakse läbi kahjustatud metsa matkarada.
Pärastlõuna veetsime matkarajal, tutvudes Läänemaa mitmesaja- aasta vanuste puude ja erinevate taimeliikidega. Matkajatel oli harukordne võimalus meetri kauguselt näha ja pildistada oma pesa juurest meid saatma tulnud isaluike.
Õhtul nautisime mere ääres päikeseloojangut ning külastasime vanimat puukirikut Nõval.
Ööbisime Nõva kooli spordihoones. Väikses armsas kahekorruselises puust mõisahoones õppis kevadel alla kolmekümne õpilase ning selle põhikooli lõpetas kevadel 8 õpilast.
Teisel päeval tutvusime Vormsi saarega. Sõit Rohukülast väikese praamiga „Reet“ Sviby sadamasse oli muljetavaldav. Matkajuhid saarel rääkisid meile Vormsi looduse omapärast, vaatlesime Rumpo
poolsaare kadastikke ja kaitse all olevaid tundrasamblikke. Vormsi on omapärase asustuse ja keelekasutusega saar. Suurem osa saare kohanimedest on rootsikeelsed, sest enne nõukogude aega elasid saarel enamasti rannarootslased. Praegugi kuulub märkimisväärne osa saarest rannarootslaste järeltulijatele. Enne saarelt lahkumist heitsime pilgu Vormsi kirikule ja surnuaiale, mis on omapärane ja ainulaadne rõngasristide poolest.
Meile pakkus huvi Hullos paiknev saare ainuke lasteaed- põhikool, kus sel õppeaastal teadmisi omandas 17 õpilast. Väike armas kahekorruseline maja.
Enne sadamasse sõitu jalutasime veel Saxby rannas ja 150-aastase Saxby tuletorni juures.
Tagasiteel ööbimiskohta pakkusid meile maitsva õhtusöögi Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokaõpilased koos oma õppekeskust tutvustava ekskursiooniga.
Reisiseltskond pani tähele, et Läänemaa rannikuäär on hõreda asustuse ja väikese liiklusega, kuid kõik teed, mida mööda me sõitsime, olid tolmuvabad.
Tuulisel jahedal õhtul tegime jalutuskäigu renoveeritaval promenaadil ja Haapsalu piiskopilinnuse varemetes.
Kolmas päev algas varajase väljasõiduga Haapsalusse tutvumaks Eesti Raudteemuuseumiga.
Päeva juhatas sisse muuseumi arendusjuht. Haapsalu raudteejaam rajati vene keisri pere vastuvõtmiseks, sest Haapsalu oli tuntud oma tervistava muda ja puhkamisvõimaluste poolest.
Jaamahoone originaalilähedus ja ainulaadsus on võlunud filmitegijaid läbi aegade.
Unikaalses, Eesti pikima kaetud platvormiga jaamahoones asubki nüüd muuseum, lisaks kuuluvad muuseumieksponaatide hulka erinevatest aegadest pärit veeremid- vagunid ja vedurid ning hulganisti raudtee tööga seotud esemeid: tööriistu, vormirõivaid, vanu sõidupileteid, kassaaparaate, kaarte, sõiduplaane, fotosid jm.
Edasi kulges teekond Penijõel asuvasse Matsalu looduskeskusesse. Esmalt tegime pika linnuvaatlusega matka ning seejärel tutvusime looduskeskuse põnevate väljapanekutega. Looduskeskuses oli rohkelt erinevaid väljapanekuid lindude elutegevuse tundmaõppimiseks, millega oli võimalik ise tutvuda ja oma loodusalaseid teadmisi kontrollida. Paljudele õpilastele pakkus huvi õpetlik väljapanek lindude rändest, teisel väljapanekul oli võimalik ära tunda linnulaulu jne. Programmi lõpetas Matsalu Rahvuspargi töötajate film sealsete metsaasukate tegemistest erinevatel aastaaegadel.
Kolm reisipäeva möödusid kiiresti ja tegusalt uusi teadmisi omandades ning koju tagasi jõudes oli vajalik kuuldu- nähtu põhjal kokku kirjutada ajaleheartikkel. Looduslaagri tegevustega saab tutvuda fotodel.
Projektipõhine tegevus meie koolis toetab riikliku õppekava täitmist, avardab õpilaste silmaringi ja annab teadmisi meie Eestimaa põnevatest loodusobjektidest.
Üldisemas mõttes loodushariduse eesmärk on aidata õpilastel mõista looduses toimuvat, et lastel tekiks hooliv ja hoidev suhtumine neid ümbritsevasse. Side loodusega saab tekkida vaid siis, kui me oleme looduse keskel.

 Fotod reisist näed siit!

Irma Tooming

õpetaja, projektijuht

Loodusretk Luua arboreetumisse ja Elistvere loomaparki.

Päikesepaistelisel  maikuu hommikul alustasid Kärstna kooli 1- 6. klasside õpilased õppereisi Jõgevamaale. Kõigepealt suundusime Luua arboreetumisse. Seal näidati ja tutvustati meile huvitavaid ja haruldasi  puu -ja taimeliike. Põnev oli jälgida, kuidas puud olid jagatud erinevatesse osadesse: olid Põhja- Ameerikas , Euroopas, Siberis kasvavad taimed.

Edasi kulges meie päev Elistvere looduskeskuses. Elistvere looduskeskuse moodustavad  äsja valminud moodne hoone koos Elistvere loomapargiga. Siin jutustati meile karu Karoliina tegemistest, imetlesime metssea põrsaid, ilveseid, rebast  ja kährikkoera, piisoniperet, näriliste majas vaatasime  väiksemaid närilisi.

Päev jätkus sõiduga mööda Peipsi järve kallast kuni Alatskivini. Alatskivi pärl on imeline loss, mida  praegu restaureeritakse. Vaatamata sellele oli meil hea võimalus kuulata giidi, kes rääkis põnevalt lossi ajaloost ja praegustest tegemistest. Kaunis on ka korrastatud lossipark.

Oma reisimuljetest kirjutasid 5. ja 6. klasside õpilased, nooremad õpilased joonistasid põnevamaid hetki päevast ja kooliaasta viimasel nädalal andsime välja näituse parimatest joonistustest ning fotodest.

Teevi 6.kl. kirjutab: … selle aasta ekskursioon oli jällegi tore nagu alati“.

Marelle 6. kl. lisab: … mulle meeldis see reis väga, sest saime näha palju huvitavaid asju“.

Põneva reisi rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ja Tarvastu Vallavalitsus.

Irma Tooming - projektijuht